Näitus
- novembril 1989. aastal kogunes Euroopa Parlamendi juhatuse laiendatud koosseis erakorralisele istungile Brüsselis, kus väljendati rõõmu toimunud sündmuste ja Berliini müüri avamise üle. Samal ajal tuletas juhatus ka meelde, et parlament on võtnud kohustuse seista rahvaste enesemääramisõiguse ja demokraatia eest.
Nädal hiljem võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles nõudis, et Saksa DV kodanikele tagataks enesemääramisõigus ja võimalus kuuluda ühinenud Euroopas taasühinenud Saksamaa alla. 9. veebruaril 1990. aastal külastas parlamendi president Barón Crespo Ida-Berliini, kus kohtus paljude demokraatlike liikumiste juhtidega. Ta tuletas nendel kohtumistel kõikidele osalistele meelde, et Euroopa Parlamendi arvates tuleb Saksamaa tulevikku käsitleda koos Euroopa Liidu ja selle struktuuriga, kuna nii tagatakse rahu ja vabadus kogu Euroopas. Nädal pärast neid kohtumisi võttis parlament vastu uue resolutsiooni, milles tunnustas kõikide sakslaste õigust elada ühes ja samas riigis. 1990. aasta märtsis toimusid Saksa DVs esimesed demokraatlikud valimised, mille võitsid Saksamaa taasühinemist toetavad poliitilised parteid. See pälvis Euroopa Parlamendi liikmetelt suurt kiitust. 16. mail 1990. aastal tulid Euroopa Parlamendi ette liidukantsler Helmut Kohl ja Saksa DV esimene demokraatlikult valitud juht Lothar de Maizière, et esitleda oma ettekujutust Saksamaa ja Euroopa tulevikust.
Lothar de Maizière’i sõnul oli see ajalooline hetk: „Tunnen praegu suurt meeleliigutust, pöördudes teie poole kui Saksa DV esimene demokraatlikult valitud valitsusjuht,“ ütles ta. Edasi sõnas ta järgmist: „Meie tänane kohtumine toimub tänu nendele idasakslastele, kes võtsid 1989. aasta sügisel oma saatuse enda kätte. Nad võitlesid endale rahumeelsel viisil välja inimõigused, õiguse demokraatiaks ja vabaduseks, enesemääramiseks ja inimväärikuse austamiseks.“ Liidukantsler Kohl aga soovis oma kõnes parlamendiliikmeid rahustada seoses Saksamaa taasühinemise võimalike mõjudega Euroopa Ühenduse institutsioonide toimimisele: „Föderaalvalitsus on pidanud alati oluliseks seda, et Saksamaa taasühinemine toimuks stabiilses Euroopa Ühenduse raamistikus. Minu eesmärk on edendada Euroopa ja Saksamaa ühinemisprotsessi, et need toimuksid võimalikult sujuvalt ja ühise ajakava järgi.“
