Näitus
Sahharovi auhinnaga on rohkem kui 30 aasta jooksul tunnustatud paljusid üksikisikuid ja rühmi maailma eri paigust. Nad kõik töötavad oma ühiskonnas väsimatult õigluse ja võrdsuse nimel. Kuna Euroopa Parlamendil puudus kaua aega tegelik välispoliitiline sõnaõigus, nähti Sahharovi auhinnas võimalust tuua parlamendi põhiõigusi toetavad seisukohad rahvusvahelisele areenile ja seepärast peeti seda väga oluliseks. Laureaadid valitakse erinevatest kultuuridest ja piirkondadest ning nende seas on erineva taustaga aktiviste. Näiteks kuulub laureaatide sekka vähemuste eestkõnelejaid, terrorismivastane rühmitus, piinamise keelustamise eestvõitleja, karikaturist, pikaaegsed meelsusvangid, filmirežissöör, kogu ÜRO ja isegi haridust nõudev laps.
Neid inimesi ja organisatsioone tunnustades toetab parlament jõuliselt väljendusvabadust, vähemuste õigusi, rahvusvahelise õiguse järgimist ning demokraatia edendamist ja õigusriiki. Paljud Sahharovi auhinna laureaadid on viibinud aastaid vangistuses. Mõned neist on kaotanud oma väärtuste kaitsel elu. Nii mõnigi Sahharovi laureaat on hiljem saanud ka Nobeli rahupreemia. Kõiki Sahharovi auhinna võitnud inimesi ja organisatsioone ühendab aga veendumus, et inimõiguste ja põhivabaduste edendamine on hädavajalik. Nad on olnud valmis ohverdama sellele raskele võitlusele isegi oma elu.
- aasta detsembris avati Brüsselis esplanaadil Solidarność 1980 ehk otse Euroopa Parlamendi hoone ees Sahharovi mõttevabaduse tee. See on sillutatud 43 ringikujuliselt paigutatud keraamilise plaadiga, millel on kronoloogilises järjekorras üles loetletud kõik Sahharovi auhinna laureaadid alates auhinna loomisest 1988. aastal. Nii tuletatakse parlamendiliikmetele iga päev meelde üksikisikute õiguste tähtsust ja vajadust nende eest võidelda.
Sahharovi auhind, Euroopa Parlament ja inimõigused maailmas (heli)
Sahharovi auhind ei ole ainus vahend, mida Euroopa Parlament oma väärtuste kaitseks ja edendamiseks kasutab. Täiskogu resolutsioonides arutatakse tihti inimõiguste olukorda kolmandates riikides. Kuna tegemist on universaalsete õigustega, peetakse ka nende rikkumist ühevõrra suureks kuriteoks, olenemata sellest, kas see leiab aset 8000 kilomeetri kaugusel Myanmaris/Birmas või liiduga piirnevas Valgevenes. Lisaks sellele, et Euroopa Parlament võtab tähtsates humanitaarküsimustes korrapäraselt vastu olulisi resolutsioone, saadab ta oma esindajaid valimisi vaatlema, vahendab konflikte ja suurendab kohalike parlamentide mõjujõudu. Muu hulgas vaatles Euroopa Parlamendi delegatsioon näiteks 2020. aasta jaanuaris toimunud Peruu ennetähtaegseid parlamendivalimisi. Parlament teab, et inimõigused ei ole olulised ainult ELis, ning kaitseb neid kogu maailmas.