Näitus
- aastal, Sahharovi auhinna asutamise 20. aastapäeval, loodi Sahharovi auhinna juurde Sahharovi auhinna ühendus. Selle eesmärk oli inimõiguste kaitset veelgi hoogustada ning tõsta paremini esile Sahharovi auhinna laureaatide erilist rolli mõttevabaduse saadikutena. Ühenduse raames on laureaatidel lihtsam koostööd teha (nii üksteisega kui ka Euroopa Parlamendiga) ja see võimaldab inimõiguste kaitsjaid paremini toetada. Ühine tegevus annab inimõiguslastele ka maailma mastaabis suurema kaalu. COVID-19 pandeemia puhkedes koostasid 14 Sahharovi auhinna laureaati ja 62 parlamendiliiget näiteks avaliku kirja, milles nõudsid kõikide meelsusvangide ja inimõiguste kaitsjate, sealhulgas kõigi vangistatud Sahharovi auhinna laureaatide viivitamatut vabastamist.
Sahharovi auhinna ühendus tõstab esile Sahharovi auhinna laureaatide erilist rolli mõttevabaduse saadikutena ja tugevdab inimõiguste küsimustes tehtavat koostööd. See soodustab laureaatide, parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna esindajate kontakte, ergutab koostööd ning annab nii laureaatidele kui ka Euroopa Parlamendile inimõiguste küsimuste käsitlemiseks otsese suhtluskanali. Sahharovi auhinna ühenduse liikmed annavad kogu Euroopas ka loenguid. Nii juhitakse inimõiguste küsimustele tähelepanu ja ärgitatakse avalikku arutelu. Lisaks korraldab ühendus inspireerivate seisukohtade koondamiseks konverentse. Viimane neist toimus 2018. aastal, mil tähistati Sahharovi auhinna 30. aastapäeva. Konverentsid võimaldavad edendada inimõiguste teemalist arutelu, hinnata ühenduse saavutusi ja tuvastada tekkivaid probleeme.
Ühendus aitab laureaatidel edastada oma sõnumit ka muudes, loovamates vormides. Näiteks korraldati võrgustiku kaudu ühisalgatusena audiovisuaalüritus „White torture underground poetry“ (Valge piin – maa-alune luule), mille lavastas üks 2017. aasta Sahharovi auhinna laureaatidest, Venezuela demokraatliku opositsiooni liige Lorent Saleh. Üritus toimus Euroopa Parlamendi garaažis Brüsselis 2020. aasta veebruaris ning selle käigus juhatati publik õõvastavasse moodsasse piinamiskeskusse, kus nad olid sunnitud inimõiguste rikkumise üle tõsiselt järele mõtlema.
Selleks, et suurendada järgmise põlvkonna inimõiguste kaitsjate võimalusi tegutseda oma riigis demokraatlike muutuste eestvedajatena, lõi Euroopa Parlament 2016. aastal Sahharovi stipendiumiprogrammi. Sahharovi stipendiumi saab igal aastal kuni 14 kolmandates riikides tegutsevat inimõiguslast ja praeguseks on stipendiaate olnud juba rohkem kui 40 riigist. Stipendiumiprogramm annab aktivistidele muutuste käivitamiseks tugeva põhja ja seljataguse. Näiteks mõistsid Sahharovi stipendiaadid hiljuti ühiselt hukka bahá’í kogukonna tagakiusamise Iraanis ning nõudsid, et rahvusvaheline kogukond selle ebaõigluse vastu välja astuks.
Stipendiaadid osalevad kahenädalasel intensiivkursusel, millest üks nädal viiakse läbi Brüsselis ja teine Veneetsias asuvas ülikoolidevahelises inimõiguste keskuses Global Campus of Human Rights. Koolituste raames saavad osalejad teavet ELi ja rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate raamistike, poliitikameetmete ja mehhanismide kohta ning kohtuvad parlamendiliikmete, teadlaste ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega. Stipendiumiprogramm annab palju praktilisi teadmisi selle kohta, kuidas paremini avalikkusega suhelda, rahastamist leida ja mõista julgeolekuprobleeme, millega inimõiguste kaitsjad sageli kokku puutuvad. Koolitusi on korraldatud alates 2016. aastast ning need on jätkunud ka COVID-19 kriisi ajal (elektrooniliste vahendite abil). Nii on säilinud stipendiaatide tugevad sidemed Euroopa Parlamendi ja oma riigis tegutsevate ELi delegatsioonidega.